Lasteleht

reede 16. märts 2018 Arvutiabi seenioritele

Pärnu Keskraamatukogus toimuvad 25. aprillil individuaalsed koolitused neile, kes vajavad abi arvuti ja nutiseadmete kasutamisel. Info ja eelregistreerimine perioodikasaalis, telef. 445 5706


Näitused

Vello Paluoja joonistatud portreed "Inimesi Pärnu ajaloos" I korruse galeriis;

Marge Nelgi illustratsioonid Mehis Heinsaare raamatule "Unistuste tappev kasvamine" trepigaleriis;

Merli Kasemetsa moevisandid "Värvide harmoonia" perioodikagaleriis;

Riina Georgi ja õpilaste keraamika (Pärnu Kunstikool) I korruse galeriis.

Raamatunäitused Pärnu Keskraamatukogus:

Loe pikemalt

reede 23. oktoober 2015 13:21 Vanus: 3 aastat

Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes: kirjandustuur "Sõnaränd" XII

Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes: kirjandustuur "Sõnaränd" XII 5. novembril kohtusid Pärnu Keskraamatukogu lugejatega Veronika Kivisilla, Mehis Heinsaar ja Urmas Vadi.

Mehis Heinsaar:
Lõpetas 200. a. Tartu Ülikoolis eesti kirjandse eriala.
Tema trükidebüüdiks oli luuletus "Kõne minu põrmu kõrval" 1994. aastal kogumikus "Ilmre: luulevõistluse “Kuldne kaseleht '93” paremik ja teisi luuletusi Eesti Luuleliidu liikmetelt". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", see ilmus samuti Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998. Ta on avaldanud jutukogumikud "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad" ning "Ebatavaline ja ähvardav loodus". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud.
Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda.
On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad" pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia.
Heinsaar jõudis 2005. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel romaaniga "Artur Sandmani lugu" esikümnesse. Samal aastal Eesti Kirjanike Liidu korraldatud novellivõistlusel märgiti ära tema novell "Hingus".
Mehis Heinsaare retseptsioonist on koostatud artiklikogumik "Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes" (koostaja Sven , 2011).

Mehis Heinsaarelt on ilmunud "Vanameeste näppaja" (2001); "Härra Pauli kroonikad" (2001); "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" (2005); "Rändaja õnn" (2007); "Sügaval elu hämaras" (luuletusi 1992–2008) (2009); "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010); "Ülikond" (jutte 2003–2013) (2013);
Tunnustused:
2000, 2002: Friedebert Tuglase novelliauhind
2001: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia
2001: Betti Alveri auhind
2010: Friedebert Tuglase novelliauhind
2010: Juhan Liivi luuleauhind
2011: August Gailiti nimeline novelliauhind

Urmas Vadi - kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja.
Vadi lõpetas Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 1997. aastal ja Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii eriala 2002. aastal.
Näitekirjandusse tuli Vadi lastenäidenditega. Tuntuse tõi talle näidend "Lendav laev".
1990. aastate lõpus oli Vadi Tartu NAKi juhatuse esimees, ent astus sellest hiljem välja.
Alates 2001. aastast on teatrites lavastatud terve rida Vadi näidendeid: "Varasta veel võõraid karusid" (Ugala), "Lendav laev" (Vanemuine), "Kohtume trompetis!" (Valmieras Teatris, VAT Teater), muusikal Georg Otsast "Georg" (Smithbridge Productions), "Elvis oli kapis!" (VAT Teater), pseudoajalooline põnevuslugu "Ballettmeister" (Endla, 2009, lavastaja Andres Noormets) ja "Peeter Volkonski viimane suudlus" (Tartu Uus Teater). Raadioteatris on lavastatud "Varasta veel võõraid karusid" (2000) ja "Maailma parim küla" (2009).
2004. aastal tegi Vadi VAT Teatris lavastajadebüüdi - "Kohtume trompetis". 2010. aastal lavastas ta Tartu Uues Teatris enda kirjutatud näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus", 2011. aastal "Rein Pakk otsib naist". 2011.a. lavastas Vadi veel Ugala teatris "Minu isa 20 aastat hiljem". 2012. a. esietendus Vadil kolm lavastust - "Allaberdi testament" (Tartu Uus Teater), "Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel" (Rakvere Teater) ja "Tagasi Eestisse" (Vanemuine).
Suvel 2010 juhtis Vadi Vikerraadios kirjandussaadet "Keda sina viimati lugesid?", milles kirjanikud rääkisid teiste kirjanike tekstidest. 2012.a. algas Vikerraadios uus saatesari "Kohustuslik kirjandus". Varem on Vadi toimetanud Vikerraadio kultuurisaateid "Kultuurikaja", "Litter", "Inemise sisu".
Tunnustused:
2005: Vadi stsenaarium "Kohtumine tundmatuga" pälvis ETV stsenaristi aastapreemia.
2009: anti Vadile näidendi "Ballettmeister" eest Eesti teatriaasta auhind algupärase dramaturgia kategoorias.
2010: anti talle Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia.
2011: pälvis Vadi novelli "Kuidas me kõik reas niimoodi läheme" eest Friedebert Tuglase novelliauhinna.
2011: sai ta näidendi "Peeter Volkonski viimane suudlus" eest Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta kirjanduse aastapreemia draama kategoorias.
2011: pälvis ta teose "Kirjad tädi Annele" eest Siugja Sulepea kirjandusauhinna.
2013: sai ta Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna algupärase ilukirjanduse kategoorias romaani "Tagasi Eestisse" eest.
2013: pälvis ta Tartu linna kultuuripreemia Aasta teose looja kategoorias 2012. aastal ilmunud romaani „Tagasi Eestisse“ üllitamise ning lavalaudadele toomise eest ning isikuloolise triloogia viimase teose „Rudolf Allaberdi testament“ eest.

Veronika Kivisilla on eesti luuletaja. Ta on Tallinna Ülikoolis õppinud eesti keelt ja kirjandust, koostanud õpikuid, laulikuid ja sõnaraamatuid. Veronika Kivisillal on ilmunud kaks luulekogu "Kallis kalender"(2011), "Veronica officinalis" (2012).