Lasteleht

neljapäev 15. veebruar 2018 1.03-14.04.18 on Pärnu Keskraamatukogu III korrus suletud

1. märtsist alustame Pärnu Keskraamatukogu kolmandal korrusel põrandakatete vahetust.  Teabekirjanduse osakond, saksa lugemissaal ja muusikaosakond on suletud 1. märtsist 14. aprillini. Põrandatööde ajal me nendest...


neljapäev 15. veebruar 2018 Fragmente Pärnu kuurordi muusikaloost 1920.-1930. aastatel

22. veebruaril kell 17.00 olete oodatud Pärnu Keskraamatukogu suurde saali - muusikateadlane Kristiina Kiis räägib Pärnu kuurordi muusikaloost 1920.-1930. aastatel. Pärnu ja suvemuusika on lahutamatud mõisted: Voldemar Taggo ja...


reede 02. veebruar 2018 Jääminek ja teisi jutte - kohtumine kirjanik ja tõlkija Mathuraga

23. veebruaril kell 11.00 olete oodatud kohtumisele kirjaniku ja tõlkija Mathuraga.


Näitused

Pärnu Fotofest2018 - B3 I korruse ja perioodikagaleriis;

Riho Luuse autorinäitus "Margi sisse minek" I korruse galeriis;

Pärnu koolide õpilaste eksliibrise konkursile laekunud tööd trepigaleriis;

Raamatunäitused Pärnu Keskraamatukogus:

Loe pikemalt

kolmapäev 15. november 2017 11:01 Vanus: 100 päeva

Filmikolmapäev

Kolmapäeval, 22. novembril 18.00 linastub Pärnu Keskraamatukogu suures saalis režissöör Christian Petzoldi film "Fööniks/Phoenix" (Saksamaa, 2014). Film on saksa keeles ingliskeelsete subtiitritega, kestab 1h38min, sissepääs prii!

Berliin 1945. Nelly saabub vahetult pärast sõja lõppu koonduslaagrist tagasi varemetes linna. Tõsiste vigastuste tõttu tuleb ta nägu operatsiooni abil taastada. Nelly tahab leida üles oma muusikust abikaasa Johnny, kuigi sõbranna Lene sõnul olevat mees ta reetnud. Laagris olles oli mehele mõtlemine Nelly jaoks ainus tugipunkt ning nüüdki tundub mehe leidmine talle valitsevas kaoses paradiisi tagasipääsemise garantiina. Nende kohtumisel ei tunne mees oma surnuks peetud naist ära, kuid teeb talle sarnasuse põhjal ettepaneku etendada Nellyt, et saada kätte viimase märkimisväärne pärandus.

Nelly näo rekonstrueerimine on allegooria, millele tugineb kogu loo mitmekihilisus nii üksikisiku kui ka terve sõjajärgse ühiskonna tasandil. Pärast operatsiooni tõdeb Nelly: "Mind polegi enam olemas". See tõdemus ei kehti ainult välise kohta. Ka Berliini varemed on laiema tähendusega kui vaid konkreetsed purustused ja kõrguvad rusud, mis filmis mõjuvad peaaegu stiliseerituna. Tahtes olla endine, tuleb leida side endisega, kuid isiklikud ja kollektiivsed traumaatilised läbielamised tunduvad selle mõeldamatuks tegevat ning sedagi tuleb sõjajärgsel nullhetkel alles kogeda – üksi ja ühiselt. Johnny on kindel, et keegi ei küsi Nellylt laagris läbielatu kohta ning Nelly kogeb, et sellest ei olegi ehk võimalik rääkida.

Christian Petzoldi film on ühtlasi nii kammerlik melodraama kui ka põnevik, mille pinget kerivad oskuslikult doseeritud ajaloolised, olustik-psühholoogilised ning dramaturgilised vihjed, mis pakuvad vaataja teadvusele palju võimalikke pöördeid, jättes need sinna kummitama ka peale filmi lõppu. Samas teeb lavastaja kummarduse Ameerika film noir’ile, ning klassikuile nagu Hitchcock või Fassbinder. Paljud kriitikud on ühel meelel: see on Christian Petzoldi parim film, Nina Hossi seni mõjuvaim roll ning filmi lõpustseenist tõotab saada unustamatu filmiklassika.

Filmi treilerit saate vaadata siit: