Aiver Oja kirjutab nii:

Fotograafia kui hobiga olen tegelenud pea 10 aastat. Alguses sai kaamerat suunatud kõigele, mis liigutas või ei liigutaud, kuid siis hakkasin järjest enam keskenduma loodusele ja olen selle juurde jäänud.

Looduses käimine on tänapäeva linnastuvas maailmas teraapiline tegevus. Tunde varjes istudes või lihtsalt sihitult  mööda metsi kolades meel puhastub. Loodus annab jõudu, et igapäevatoimetused ära ei väsitaks. Loodusfotograafia õpetab olema kannatlik. Alati ei saa seda pilti, mida tahtsid, aga sellest pole lugu – ongi jälle põhjust metsa minna.

Näitusele sai valitud fotod mis on pakkunud erilise emotsiooni pildistamise hetkel või vahel ka hiljem.