Puhtad, lõhnavad, heledad linad,
ja kirjud ja tikitud, pitsiga ääres.
Pestud ja triigitud, nurk nurgaga vastamisi kokku säetud.
Seebitükid seltsiks ja lavendel koitõrjerohuks,
logiseva nupuga suures sahtlis taltsalt joondunud,
virnades õhkamas, ootamas oma aega.
Käsitööd on Eesti kodudes tehtud alati, sest kõik tuli otsast lõpuni ise teha. Eesti esimese iseseisvuse ajal sai hoo sisse kodukaunistamine, tekkisid kodumajanduskoolid ja ilmuma hakkasid käsitööajakirjad. Selle tulemusena hakati rohkem tähelepanu pöörama lisaks praktilisele käsitööle ka kodude kaunistamisele. Moodi läksid linikud, ilurätikud, seinavaibad, kaunistatud voodipesu.
Näitus on pühendatud kõigile emadele ja vanaemadele, et hoida ja väärtustada nende pärandit. Näitusel näeb nii sada aastat vana näputööd kui tänasel päeval tehtut. Kõik esemed on pärit Pärnu Keskraamatukogu töötajate kodudest ja need on valmistanud meie emad ja vanaemad.
Oma emade ja vanaemade valmistatud esemetega aitasid näituse kokku panna: Ilme Miilimaa, Reet Roosi, Tiina Kuum, Kadi Taremaa, Heda Piiriste, Inga Tohv, Malle Koger, Marina Jantson, Marge Päästel, Birgit Pere-Päästel, Regina Ester.
Raamatukogule omaselt on käsitööesemetele seltsiks seatud esiemade käsitööle, emadele ja vanaemadele pühendatud raamatuid.
Näituse koostas ja kujundas Regina Ester.
Siin on vaarema jäetud kannikestega linik.
Vana, kuid plekita.
Laotub linnuna üle pulmade, sündide, surmade.
Tasaselt rõõmustab, hääletult lohutab,
lausub tooste ja oma mustrisse osavalt peidab paar kulunud kohta.
Vaarema linik. Rännanud kapist kappi.
Kannab endas lõhnu ja lugusid.
Ja püsib. Natuke kulub, kuid on plekita.
Katkendid Berit Petolai luuletusest „Emad ja linad“ („Meoma ümisevad tuuled“, 2019)
